Pilootala

Projekti strateegia-tegevuskava pilootaladeks on Soomes Turu ja Salo linna rannaalad ning Eestis Väinamere piirkond. Väinamere piirkond hõlmab projektis osalevates omavalitsustest Noarootsi valda, Lihula valda, Muhu valda, Haapsalu linna, Riikliku Looduskaitsekeskuse Matsalu Rahvusparki, Silma looduskaitseala ja Puhtu-Laelatu looduskaitseala. Tegevuskava koostamisel kogutakse ja täpsustatakse veekaitse ja loodusliku mitmekesisuse, roostike kasutusvõimaluste ja piirkondade logistika seisukohast väärtuslikku teavet.

Seda arvesse võttes antakse hinnangud, kus:
1. roostikud jäävad puutumatuks
2. roostikku võib kasutada bioenergia ja ehitusmaterjali saamiseks
3. roostiku peaks hävitama ja alast kujundama näiteks rannaniidu.

Pilootaladel viiakse läbi ka erinevaid bioenergiat ja ehitust puudutavaid koristuskatseid ja näidisehitusi ning katsetatakse erinevaid töövõtteid ja tehnikat. Lisaks osaletakse strateegiapiirkondade rannaniitude taastamisel. Saadud tulemused ja tegevussoovitused avaldatakse projekti lõpus mõlemal alal, seal on asjakohane kaardimaterjal ja leitud majanduslikult otstarbekad lahendused.

Projekt jätkab ja täiendab LIFE Natura-projekti "Edela-Soome linnastunud Natura 2000 alad" - projekti tegevus Turu ja Salo linnade Natura-aladel.

Turu linna rannapiirkond. Turu linna pillirooalad on valdavalt väikesed. Need paiknevad merelahtedes või kitsaste rannajoont järgivate laikudena kõikjal mereranna piirkonnas. Suuremad ja ühtsemad mitme hektari suurused roostikud asuvad Rauvola lahes, Ruissalos (Ekarsi laht ja Krottila laht), Hirvensalos (Friskala laht ja Särki laht) ning Kulho saarel.

Salo linna rannapiirkond. Salo linn paikneb Haliko lahe põhja- ja kirdeosas. Linn piirneb läänes Haliko ja lõunas Perniö vallaga. Haliko lahe põhjaosas asuvasse Viurila lahte suubub kaks põllumajanduspiirkondadest tulevat jõge: Uskela ehk Salo jõgi ja Haliko jõgi. Haliko laht on riikliku tähtsusega veelinnuala. Osa Salo linna roostunud randadest kuulub Haliko lahe Natura-alasse. Salo linna piirkonnas on peaaegu kogu rannajoon (ligikaudu 10 kilomeetrit) kaetud 20-100 meetri laiuse roostikuvööndiga. Roostike pindala on Salo linna piirkonnas umbes 40 hektarit. Rannal on puhkealasid, reoveepuhasti, tööstust, metsa, põllumajandust ja eramajasid. Läheduses asub soojusjaam, kus saaks kasutada biokütuseid. Eriti puhkemajanduse seisukohast vaadates peetakse roostikke Salos probleemiks, kuna merevaade jääb peaaegu kõikjal kõrge roo taha. Salo linna roostikualadel ei karjatata praegu üldse loomi.