Projekti abil soovitakse koguda informatsiooni, vahetada oskusteavet ning pilliroo kasutamise ja roostiku hooldamise kogemusi.
Oluliseks peetakse roostike loodusliku mitmekesisuse tagamist, veekaitset ning pilliroo kasutamist ehitusmaterjali ja taastuva
energia allikana.
Projekt peab aitama ellu viia käimasolevaid ja kavandatavaid rahvusvahelisi ja riiklikke kokkuleppeid ning
programme (sh üleeuroopaline maastikulepe, Euroopa Liidu loodus- ja linnudirektiiv, rannikustrateegia, maakondlikud programmid
ning maapiirkondade lepped). Projekti kaudu toimub oluline teaduslike ja tehniliste teadmiste ning roostike regulaarse
hooldamise, bioenergia kasutamise ning peamiselt pilliroo ehitusliku rakendamise oskusteabe siire Eestist Soome. Parima
tulemuse saamiseks viib programm kokku eri teadusalade asjatundjad.
Projekti peamiseks eesmärgiks on luua alus ja põhiandmestik Soome ja Eesti rannikualade roostike jätkusuutlikuks majandamiseks.
Projekti jooksul kavandatakse
Väinamere rannikul ning Salo ja Turu linnade rannaaladel asuvatele pilootaladele jätkusuutlik roostikustrateegia.
Välja on valitud pilootpiirkonnad:
Lõuna-Soomes Turu- ja Salo linna rannikualad "Edela- Soome Natura 2000-alad"- ning
Eestis Väinamere regioon.
Nende piirkondade jaoks töötatakse
välja roostike uurimise ja arendamise
üldprogramm, mille ellurakendamisel jälgitakse roostikke kuue sidusvaldkonna - bioloogiline mitmekesisus, bioenergia,
veekaitse, rooehitus, maastikehooldus ja virgestus - seisukohast.
Järgneb roostike hooldus- ja rakendusmeetmete katsetamine.
Ekspertide koostöö, kogutud teabe ja võetavate meetmete lõpptulemusena koostatakse roostikestrateegia. Loodetavasti saab peale
Soome ja Eesti sellest kasu ka ülejäänud Läänemere piirkond. Pilootalade hooldamissoovitused esitatakse aerofoto-kaardimaterjalil.
Strateegias näidatakse pilootaladel täpselt, kus:
roostikku võib teatud tähtajani või püsivalt kasutada (bioenergia, ehitus);
roostikud peab hävitama, alad peab näiteks taastama rannaniitudeks;
roostikud peavad alles jääma või neid võib majandada ettevaatlikult.
Strateegiat ja selle aluseks olevat kogutud oskusteavet võidakse tutvustada lisaks Soomele ja Eestile ka teistes Läänemeremaades.
Projekti raames kavatsetakse korraldada Matsalus 2007. aasta suvel rahvusvaheline roostikukonverents ja roonäitus, koostada
aruanded linnustiku, taimestiku ja selgrootute kohta, avaldada publikatsioone, teha näidisõppetööd, ning osaleda rahvusvahelise
roostikuraamatu väljaandmisel.
Projekti senine tegevus
Projektijuht ja kolme roolõikusfirma (Rooexpert, Muhro, Migmaster) esindajad käisid tutvumas
Lõuna-Soome roostikega ja nende niitmise võimalustega. TTÜ teadurid külastasid 2005. aasta detsembris
Turu lähedal Vehmaas biogaasijaama, kus kavatsetakse katsetada toorpilliroo gaasistamist.
Biogaas põletatakse soojuse ja elektri koostootmisseadmes (Jenbacher'i mootor + elektrigeneraator).
24 jaanuaril 2006. aastal peeti TTÜ soojustehnika instituudis projektile pühendatud seminar ning korraldati
pilliroo katsepõletamine STI katlalaboris.
2006. aasta märtsis teostatakse Soomes pilliroo niitmis- ja
kogumiskatseid, kus Eesti firmad jagavad oma kogemusi, ning hiliskevadel tulevad Soome huvilised tutvuma
pilliroo kogumise ja töötlemisega Eesti firmades.
