Infot!

Juhiseid pillirooäriga alustamiseks

Laienevad rooalad Balti mere rannikul esitavad väljakutse nii rannaäärsete piirkondade elanikele kui ka looduse mitmekesisuse säilimisele. Roogu täis alad puhkepiirkondades piki rannikut hal-vendavad pinnavee kvaliteeti, segavad paadiga sõudmist ja ujumist, tuues välja vajaduse saada roost lahti, seal kus see tekitab probleeme. Teisest küljest teame, et rool on potentsiaali paljudes valdkondades: ta on mittepõllumajanduslik energiataim ja suurepärane ehitusmaterjal.

Juhiseid pillirooäriga alustamiseks (2013, eesti keeles)

Kokkuvõte: "Roostike kasutamise strateegia Soomes ja Eestis. INTERREG IIIa" (strategy for reed bed usage in Finland and Estonia.
Photo Session Prepared By Ülo Kask, Livia Kask and Triin Aavik

Trükivalgust on saanud raamat "Põhjalik tutvus pillirooga" ("Read up on Reed"). Originaalse ingliskeelse versiooniga saate tutvuda siin
ja eestikeelne tehniline tõlge (ilma fotodeta) on siin

16-18.01.2008 toimus Tallinnas workshop teemal "Adaptive Management". Southwest Finland REC, the Estonian State Nature Conservation Centre and the Tallinn Technical University (osalejad).

Pilliroofestival 11.08.2007 Lääne-Virumaal, Viru-Nigula Vallas, Mahu rannas

Loe täpsemalt siit

26. juunil 2007, oli avatud Matsalu looduskeskuses (Penijõe mõisa III korrusel) roonäitus "Roog ja muud kõrkjad"

Näitus oli valminud Euroopa Liidu programmist INTERREG III A rahastatava projekti "Roostikestrateegia Soomes ja Eestis" raames 2006. aastal Kurala külamäel, Soomes, Outi Tuomela eestvedamisel.
Näitus tutvustab pilliroo ja kaisla traditsioonilisi ja tänapäevaseid kasutusviise. Pilliroogu on kasutatud ja kasutatakse katusekatte- ja soojustusmaterjalina ehitistes, lisaks on roomatid tuuletõkkeks ja külmakaitseks kasvulavadel. Pilliroo tuttidega on täidetud madratseid ja patju. Veel on pilliroogu kasutatud ka loomasöödana ja loomadele allapanuks. Rookõrtest on tehtud pühade puhul erinevaid kaunistusi (jõulukroonid ja krässid) ning tänapäeval on leitud mitmeid moodsaid lahendusi, kuidas roogu käsitöös kasutada (seinavaibad, kardinad, roopaber jms). Vanarahvas nii Soomes, kui Eestis nimetas mitmeid veetaimi (pilliroog, järvkaisel jt.) ühise nimetajaga - kõrkjad. Kõrkja hulka arvatud järvkaislat on inimesed samuti läbi aegade kasutanud erineval otstarbel. Sellest on meisterdatud mitmeid punutisi (kaislakorvid, sussid jpm.). Näituse ülespanekut Matsalus korraldasid Tuuli Mann, Marju Pajumets, Olev Mihkelmaa ja Mikko Virta
Näitus oli avatud 1. septembrini 2007