Pilliroo omadused, TTÜ STI andmetel ja Pillroo tuhaanalüüs mg/kg, ENAS OY.(lk.1)
Erinevate kütuste võrdlused (lk.2)

PILLIROOG - ENERGIATAIM

Meie järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamateks ja roostike kasv on kiire. Soomes on seda näha Ahvenamaalt kuni Lapimaani välja. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Nende biomassi kasutamine oleks kasuks kõigile. Pilliroo kasutamine energia tootmiseks on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju ja seetõttu seda valdkonda agaralt uuritaksegi.

Üks roostikustrateegia osa on välja selgitada, kas pilliroog sobib bioenergia tootmiseks. Täpsustamist vajavad koristuse ja transpordi ahelate korraldmine, koospõletusmaterjalide ja põletuskatsete läbiviimine. Niitmiskatsetes uuritakse erinevate masinate sobivust talvistes ja suvistes oludes. Koristamisel uuritakse kasutatava tehnika sobivust ja transportimisel efektiivse pressimise võimalusi, samuti nende majanduslikku tasuvust. Talvise lõikuse õnnestumine sõltub talve lumisusest ja jää paksusest (kandvusest). Suvise lõikuse õnnestumine sõltub niidetava ala põhja tugevusest (kandvusest).

Pilliroo koristamine bioenergia saamiseks

Suurimaks kuluartikliks pilliroo kasulikul kasutamisel on selle koristamine. Olemasolevad masinad on mõeldud peamiselt kas vee pealt roo lõikamiseks või jää pealt ehitusmaterjaliks sobiva pilliroo varumiseks. Ideaaljuhul saaks roogu lõigata jää pealt ja selle samas kohe ka pressida. Projekti käigus on plaanis teha lõikuskatseid olemasolevate masinatega.

Päideroog kui energiataim

Päideroog on mitmeaastane kõrreline, mida on varem kasvatatud loomasöödaks ja praegu Soomes üha suuremal määral ka bioenergia tootmiseks. Bioloogiline kuivainesaak on 6-10 t/ha. Päideroog niidetakse varakevadel hästi madalalt ja pallitakse võimalikult tihedateks ümar- või suurkantpallideks. Teda võib koristada ka kohe purustatud kujul, kasutades hekseldusmasinaid. Kevadel koristatud päideroog sobib koospõletamiseks segus turba, hakkpuidu, puukoore ja saepuruga. Päideroo viljelemisel on suurimateks kuluartikliteks väetuskulud ja kulutused masinatele. Energia-päideroo kasvatamise tasuvus on võrreldav söödaodra kasvatamisega. Energia tootmiseks on päideroog ja pilliroog üsna sarnased. Mõlemaid võib kasutada nn. lisa-põletusmaterjalina ehk näiteks segus hakkpuidu või turbaga, kus on umbes viis kuni kümme protsenti päideroogu või pilliroogu.

Pilliroo põlemisomadused

Pilliroo tuhasisaldus on 4-6 % ja selle sulamistemperatuur on suhteliselt kõrge, peaaegu 1400 C^o, samas kui näiteks õlgedel jääb see alla 1000 C^o. Niiskusesisaldus varieerub suvise 60 % ja südatalvise 14 % vahel. Pilliroo (niiskusesisaldus 14 %) ja hakkpuidu (niiskusesisaldus 25 %) kütteväärtus on sarnane - 13-15 MJ/kg. Roo põletamist väikekateldes uuritakse, just tuha määr ja selle struktuur võivad osutuda väiketootmises suurimaks takistuseks.

Pilliroo põletamine seguna

Pilliroog sobib põletamiseks kõige paremini just seguna, kus teda lisatakse viie kuni kümne protsendi ulatuses näiteks hakkpuidule või turbale. Segamine leiab aset küttematerjali laos või -väljakul, seda tehakse suurte masinatega. Seejärel ulatatakse valmis küttesegu katlamaja transportööridele.

Pilliroopelletid

Roobiomassist võib seda jahvatades ja kokku pressides valmistada ühtlaste omadustega brikette või pelleteid. Sel moel väärindatud biomassi on palju lihtsam ja ökonoomsem käsitseda. Suure roopalli tihedus on 140-170 kg/m³, kuid pelletite tihedus on 500-700 kg/m³.

Biogaas

Kasvuperioodil varutud pilliroost võib seda kääritades saada biogaasi. Näiteks Soomes Vehmaas asuv biogaasitehas Biovakka Oy võiks pärast väikseid ümberehitusi kasutada pilliroogu, kui saaks seda töötlemiseks piisavalt suurtes kogustes. Talvel varutud pilliroog ei sobi biogaasi tootmiseks, sest siis on roog liiga kuiv ja toitained, mida metaani tootvad bakterid vajavad, on liikunud juurestikku. Biogaasi võib kasutada soojuse ja elektri koostootmiseks või tulevikus veeldatud kujul ka autode mootorikütusena.